Anri Rulkovit huvitab peidus pool

Eesti Ekspress, 11.10.2004

SALAPÄRA KÜTKEIS: Režissöör Anri Rulkovile meeldib avastada inimeses tema erinevaid tahke ja saladusi.
Foto: erakogu

Maria Ulfsak

Homsest hakkab kinos “Sõprus” jooksma noore režissööri Anri Rulkovi autoriprogramm, kus linastuvad kaks tema lühifilmi – kolm aastat tagasi esilinastunud sünge ja salapärane “Helmut” ja tänavu valminud psühholoogiline thriller “Hirm”.

Anri, millest sa said impulsi “Hirmu” tegemiseks, kust sündis algne idee?

Kõik ümbritsev tekitab mõtteid ja ideid, mis jäävad peas ringlema. Ühel hetkel hakkad mingit osa nendest formuleerima.

Ma olen alati olnud mõjutatud inimestest, kes mind ümbritsevad ja muusikast, erinevatest keskkondadest ja mulle muljet avaldanud atmosfääridest.

Kuna mul oli täpselt teada, milline saab olema filmi visuaalne külg ja audio pool, siis lähtuvalt sellest panin ma paika konkreetsed sündmused ja kaks konkreetset peategelast, millele hakkasin ümber ehitama lugu, stsenaariumit.

Kas sind on alati huvitanud hämarad ja salapärased teemad?

Ei saaks öelda, et mind huvitaks tume pool kui müsteerium või salapära omaette. Pigem mulle meeldib avastada inimeses tema erinevad tahud, saladused; ma arvan, et igas inimeses on see olemas. Midagi sellist, mis on temas peidus võib olla tema enesegi eest: alateadvus, mineviku mõjutused jne.

Seeläbi on ehk ka mu lood tõsised ja süngemad, läbi mille saan ma panna ka vaatajat tunnetama ja puudutama nende endi emotsioone.

“Hirmus” mängib olulist rolli Koluvere lossi atmosfäär. Kas avastasid lossi enne stsenaariumi kirjutamist? See koht tundub filmi vaadates väga mõjuvõimas, kas see ka filmigruppi, sind ennast ja lugu mõjutas?

Koluvere lossi avastasin ma aasta enne stsenaariumi kirjutamist. Kui ma seal esimest korda käisin avaldas ta mulle nii sügavat muljet, et uskusin, et see on see koht, kus ma saan oma mõtteid läbi filmi teostada. Lisaks sellele oli Koluvere loss selleks ajaks täiesti tühi, mis andis omakorda võimaluse seal nädal aega filmigrupiga seda kõik ellu viia.

See stsenaarium andis võimaluse kogu võttegrupil olla terve võtteperioodi selles lossis. See on omaette väärtus. Ja kahtlemata mõjutab see nii tööprotsessi kui tervikut.

Kes su mõjutajad ja kõige suuremad eeskujud on?

Foto-, maali- ja installatsioonikunstnik Gottfried Helnwein.

Milline on kõige õudsem unenägu, mida sa näinud oled?

Ma näen vähe unenägusid ja millegipärast on sageli nii, et hommikuks on nad meelest läinud. Või ma ei taha neid mäletada.